Naise suguelundite anatoomia, seest ja väljast
Artikli kinnitanud:
Eesnimi Perkonnanimi
Ametinimetus
Asutuse / institutsiooni nimi
Artikkel avaldatud:
2. sept 2025
Välissuguelundid (naise reproduktiivsüsteemi välised osad)
Välissuguelundeid, mida nimetatakse ka häbemeks (vulva), kuuluvad kõik välised nähtavad naise reproduktiivsüsteemi osad. Nendeks on häbemekink (pehme rasvkude häbemeluu kohal, mis pärast puberteeti kattub karvadega), suured ja väikesed häbememokad (labia majora ja labia minora) ja kliitor (väike väga tundlik elund, mis on oluline seksuaalse naudingu tunde jaoks).
Tupeesik on ruum väikeste häbememokkade vahel, kus asuvad tupeava ja kusitiava (kus uriin väljub). Nende avade lähedal paiknevad Bartholini ja Skene’i näärmed, mis aitavad loomuliku niisutamisega. Lisaks loetakse väliste suguelundite alla ka lahkliha (perineum), mis on piirkond tupeava ja päraku vahel.
Kõik need struktuurid asuvad väljaspool väikest vaagnaluud ning nende roll on kaitsta sisemisi elundeid, tekitada seksuaalset naudingut ja tagada niisutus (Hoare & Khan, 2020; Iancu, 2017).
Sisesuguelundid (naise reproduktiivsüsteemi sisemised osad)
Sisesuguelundid paiknevad vaagnaluus ning nende hulka kuuluvad munasarjad, munajuhad, emakas, emakakael ja tupp.
Munasarjad on väikesed, mandlikujulised elundid, mis toodavad hormoone nagu östrogeen ja progesteroon. Need vabastavad ka munarakke, mida on võimalik viljastada (Septadina, 2023; Hoare & Khan, 2020; Zubizarreta & Xiao, 2020).
Munajuhad on kitsad juhad, mis ühendavad munasarju emakaga. Pärast seda, kui munasari vabastab muna, liigub see mööda munajuha. Viljastumine spermaga toimub tavaliselt just seal (Septadina, 2023; Hoare & Khan, 2020; Zubizarreta & Xiao, 2020).
Emakas on tugev pirnikujuline lihas, kuhu viljastatud munarakk saab kinnituda ja areneda lapseks. Kui viljastumist ei toimu, eraldub emaka limaskest menstruatsiooni käigus (Guyer jt, 2020; Septadina, 2023; Hoare & Khan, 2020; Zubizarreta & Xiao, 2020).
Emaka allosas asub emakakael, kitsas alumine osa, mis toimib „väravana“ emaka ja tupe vahel (Septadina, 2023; Hoare & Khan, 2020; Zubizarreta & Xiao, 2020).
Tupp on painduv, lihaseline kanal, mis ulatub emakakaelast keha välispinnani. See võimaldab menstruatsioonivere äravoolu, võtab vahekorra ajal vastu peenise ning moodustab sünnitustee sünnituse ajal (Hoare & Khan, 2020; Septadina, 2023; Zubizarreta & Xiao, 2020; Iancu, 2017).
Kuidas see kõik koos toimib?
Koos täidavad need reproduktiivorganid mitut funktsiooni: toodavad munarakke, toetavad viljastumist ja valmistavad organismi ette raseduseks. Kui rasedus saab teoks, aitavad need last kanda ja sünnitada ja kui mitte, kordub tsükkel menstruatsiooniga. Kogu protsessi juhivad hormoonid nagu östrogeen, progesteroon ja gonadotropiinid (Septadina, 2023; Ramírez-González jt, 2016; Zubizarreta & Xiao, 2020).
Mis seda paigal hoiab?
Eri lihased ja sidemed (tugevad sidekoeväädid) aitavad hoida reproduktiivorganeid õigel kohal. Nende hulka kuuluvad näiteks pärakutõstur (levator ani) ja õndralihas (m. coccygeus), mis on osa vaagnapõhjalihastest. Need toetavad elundeid ja aitavad neil korralikult toimida (Iancu, 2017; Hoare & Khan, 2020).
