Blog Image 01
Blog Image 01

Ülevaade

Naise vaagen (pelvis) ja vaagnapõhi mängivad võtmerolli keha toetamisel, sünnituse võimaldamisel ning urineerimise, soolte tegevuse ja seksuaalfunktsiooni kontrollimisel. Vaagnapõhja treenimine on oluline mitte ainult probleemide ilmnemisel, vaid ka nende ennetamiseks eriti raseduse ajal ja pärast sünnitust. Regulaarse ja õige treeningu abil saavad paljud inimesed sümptomeid leevendada ja end üldiselt paremini tunda.

Mis on vaagen?

Naise vaagen on kausikujuline piirkond kere alaosas, kohe kõhu all. Sellel on kolm põhiülesannet: toetada lülisammast, ühendada ülakeha jalgadega ning hoida elundeid, mis on seotud paljunemise, urineerimise ja seedimisega. Naistel on vaagen kohandunud sünnituseks ning hoiab endas emakat ja munasarjasid.

Vaagna ehitus ja koostisosad

Luuline vaagen koosneb mitmest luust: kahest puusaluu­st (igaüks koosneb niudeluu­st, istmikuluu­st ja häbemeluu­st), ristluust ning õndraluust. Need luud moodustavad kaitserõnga ning pakuvad lihastele ja sidemetele kinnituskohti (Jeelani, 2020; DeSilva & Rosenberg, 2017; Waldrop & Sim, 2020).

Selle rõnga sees asub vaagnaõõs, mis sisaldab selliseid elundeid nagu põis, pärasool, emakas, munajuhad ja munasarjad (McEvoy & Tetrokalashvili, 2019; Funaro & Bahlani, 2020; Alhashlan jt, 2022).

Vaagnapõhi on vaagna alaosas paiknev lihaste ja kudede rühm. Need lihased, sh pärakutõstur (levator ani) ja õndraluulihas (coccygeus), aitavad sisemisi elundeid üleval hoida ning mängivad tähtsat rolli näiteks urineerimise kontrollis ja keha toetamisel sünnituse ajal (Iancu, 2017; Bordoni jt, 2019; Roch jt, 2021; Eickmeyer, 2017).

Võrreldes meestega on naise vaagnal:

  • laiem ja ümaram kuju (DeSilva & Rosenberg, 2017; Caldwell & Moloy, 1933; Huseynov jt, 2016);

  • suurem sünnitustee, et beebi saaks sünnituse ajal läbi mahtuda (DeSilva & Rosenberg, 2017; Huseynov jt, 2016; Caldwell & Moloy, 1933);

  • naistele omased elundid nagu emakas, munasarjad ja munajuhad (McEvoy & Tetrokalashvili, 2019; Funaro & Bahlani, 2020; Alhashlan jt, 2022);

  • tugevad vaagnapõhjalihased, mis toetavad neid elundeid (Iancu, 2017; Bordoni jt, 2019; Roch jt, 2021).

Mis ülesanne on naise vaagnal?

Toetus: See kannab ülakeha raskust ja kannab selle üle jalgadele (DeSilva & Rosenberg, 2017; Schimpf & Tulikangas, 2005).

Kaitse: See kaitseb põit, suguelundeid ja osa sooltest (Funaro & Bahlani, 2020; McEvoy & Tetrokalashvili, 2019; Alhashlan et al., 2022).

Sünnitus: Naiste vaagen on laiem ja ümaram kui meeste vaagen, mis aitab sünnituse ajal (DeSilva & Rosenberg, 2017; Huseynov et al., 2016; Caldwell & Moloy, 1933).

Vaagnapõhjalihased: mis need on ja miks need on tähtsad

Vaagnapõhjalihased asuvad vaagna põhjas. Need moodustavad toetava „võrgu“ (nagu rippkiik), mis hoiab üleval põit, emakat ja pärasoolt. Lihased aitavad kontrollida väljahetiteid, toetavad reproduktiivelundeid ning mängivad rolli ka seksuaaltervises (Cho & Kim, 2021; Tayanaka & Aoki, 2022).

Millal peaks vaagnapõhjalihaseid treenima?

Nende lihaste harjutamist nimetatakse vaagnapõhjalihaste treeninguks ehk PFMT (pelvic floor muscle training) ja see on kasulik eelkõige nendes olukordades:

  • Uriinipidamatus ehk tahtmatu uriini eritumine näiteks naeru, köha või aevastuse ajal. (Cho & Kim, 2021; Sheng jt, 2022; Cacciari jt, 2019; Radzimińska jt, 2018).

  • Vaagnaelundite allavaje (prolaps): kui näiteks emakas vajub allapoole, võib PFMT sümptomeid vähendada ja aidata elundeid paigal hoida (, 2024; Espiño-Albela jt, 2022; Lamin jt, 2016).

  • Raseduse ajal ja pärast sünnitust: rasedus ja sünnitus võivad lihaseid nõrgestada ning treening aitab lekkeid ennetada või ravida (Woodley jt, 2020; Yang jt, 2024).

  • Seksuaalhäired: tugevamad vaagnapõhjalihased võivad parandada erutust, orgasmi ja üldist seksuaalset rahulolu (Jorge jt, 2024).

PFMT-d peetakse parimaks kirurgia vabaks esmaseks raviks uriinipidamatuse ja elundite allavaje korral. See on ohutu, tõhus ning parandab paljude inimeste igapäevaelu (Cho & Kim, 2021; , 2024; Cacciari jt, 2019; Woodley jt, 2020). Arstid soovitavad seda ka raseduse ajal ja pärast sünnitust ennetusena (Woodley jt, 2020; Yang jt, 2024).

Viited

Viited

Viited

Estonian (Estonia)