Sinu tsükkel, selgitatud: mis on normaalne ja miks see võib erineda
Artikli kinnitanud:
Eesnimi Perkonnanimi
Ametinimetus
Asutuse / institutsiooni nimi
Artikkel avaldatud:
26. aug 2025
Menstruaaltsükkel on loomulik hormoonide juhitud protsess, millega keha valmistub võimalikuks raseduseks. Kuigi „õpiku“ tsükkel kestab 28–29 päeva, on loomulik varieeruvus suur ning vahemik 26–35 päeva on täiesti normaalne ja tervislik.
Enamikul tüdrukutel hakkab menstruatsioon 10–16-aastaselt ja keskmine on umbes 12–13 eluaastat. Menstruatsioon jätkub kuni menopausini, mis saabub tavaliselt 45–55 eluaasta vahel (keskmiselt u 51). Menopausile eelneb üleminekufaas, mida nimetatakse perimenopausiks. Selle ajal muutuvad tsüklid sageli ebaregulaarsemaks.
Tsükkel koosneb kolmest põhifaasist
Follikulaarfaas (tavaliselt päevad 1–14)
See algab veritsuse esimesel päeval (kui arst küsib, millal sinu viimane tsükkel algas, peetakse silmas viimase menstruatsiooni esimest päeva). Sel ajal vabastab ajuripats folliikuleid stimuleerivat hormooni (FSH), mis paneb munasarjad arendama folliikuleid (väikesed kotikesed, milles igaüks hoiab küpsemata munarakku). Üks folliikul muutub domineerivaks ja hakkab tootma östrogeeni, mis paksendab emaka limaskesta.
Ovulatsioon (umbes 14. päeval)
Ovulatsioon on munaraku vabanemine munasarjast. See on tsükli kõige viljakam aeg. Kui spermatosoid on kohal, on rasestumise tõenäosus suurim.
Luteaalfaas (umbes päevad 15–28)
Pärast ovulatsiooni algab luteaalfaas. Tühi folliikul muutub kollaskehaks, mis eritab progesterooni ja veidi östrogeeni. Need hormoonid hoiavad emaka limaskesta paksu juhuks, kui viljastumine võib veel toimuda. Kui munarakk siiski ei viljastu, langevad hormoonitasemed, limaskest laguneb ja irdub – see ongi menstruatsioon.
Tsüklit reguleerivad hormoonid
Kogu süsteem toimib keeruka tagasisideahela kaudu, milles osalevad aju ja munasarjad. Hüpotalamus toodab gonadotropiini vabastavat hormooni (GnRH), mis stimuleerib ajuripatsit vabastama FSH-i ja LH-d. Need mõjutavad munasarju, mis toodavad östrogeeni ja progesterooni. Kõik osad kohandavad end pidevalt üksteise signaalide järgi, et hoida tsükli üldist tasakaalu.
Tsüklid erinevad palju
Tsükli pikkus ja korrapärasus võivad inimeseti oluliselt erineda ning seda mõjutavad mitmed bioloogilised ja elustiilitegurid.
Vanus on suur tegur: noorukitel on tsüklid sageli ebaregulaarsed, kuni hormonaalne süsteem küpseb; menopausieas naistel muutuvad tsüklid taas kõikuvamaks, sest hormoonid hakkavad muutuma.
Oluline on ka kehakaal: nii ala- kui ülekaal võivad põhjustada hormonaalseid tasakaaluhäireid, mis segavad normaalset tsüklit.
Samuti võivad tsüklit häirida stress, väga intensiivne treening, ebaregulaarne uni ja puudulik toitumine, viies ebakorrapäraste või ettearvamatute menstruatsioonideni.
PMS (premenstruaalne sündroom)
Vahetult enne menstruatsiooni ja selle alguses on täiesti tavaline kogeda mitmesuguseid ebamugavaid sümptomeid. Seda sümptomite rühma nimetatakse premenstruaalseks sündroomiks (PMS). Kuigi see on inimeseti erinev, võib PMS mõjutada igapäevaelu: keskendumist, energiataset, emotsionaalset tasakaalu ja füüsilist sooritusvõimet.
Levinud PMS-i sümptomid:
alakõhukrambid
rindade hellus või turse
väsimus või madal energiatase
meeleolumuutused, ärrituvus või suurem emotsionaalne tundlikkus
peavalud või migreenid
puhitus või vedelikupeetus
toiduisud (eriti maiustuste või süsivesikute järele)
unehäired (unetus või katkendlik uni)
ärevus või kurvameelsus
alaseljavalu
keskendumisraskused
seedimise muutused (kõhukinnisus või kõhulahtisus)
vistrikud või naha muutused
Need sümptomid algavad tavaliselt pärast ovulatsiooni (tsükli keskel) ja leevenevad, kui menstruatsioon algab. Mõnel inimesel on vaid mõned kerged sümptomid, teistel võivad need olla tugevamad ja segada igapäevatoimetusi.
